Elektriautode väljavaade aastal 2026

Euroopa Liidus registreeritud uute elektriautode arv on viimase kümnendi jooksul märkimisväärselt kasvanud, eriti aastatel 2019-2023. Aasta 2024 tõi endaga kaasa aga kerge languse. Seetõttu on juba mõnda aega meedias levinud sõnum, et elektriautode müük ja nendega seonduv elevus on aeglustumas või hakkab sootuks kaduma. Isegi mitmed autotootjad on neile väidetele reageerinud ja oma tootmisplaane vähendanud. Mida näitab aga statistika ja mida tähendab see elektriautode turu jaoks 2026. aastal?

Elektriautod Euroopas

Rho Motioni uue aruande kohaselt müüdi 2025. aastal maailmas 20,7 miljonit elektriautot – see on 3,6 miljonit elektriautot rohkem kui eelmisel aastal, mis on jällegi suurem kui 3,2 miljoni ühiku suurune kasv 2023. aastal. Euroopa Autotootjate Assotsiatsioon (ACEA), mis tegutseb Euroopa Liidus, teatas, et täiselektrilised sõidukid moodustasid jaanuarist novembrini 16,9% kõigist uute sõidukite ostudest ELis, mis on tõus võrreldes 13,4%-ga samal perioodil 2024. aastal. See on 1,66 miljonit uut elektriautot, mis on koondunud peamiselt Saksamaale, Belgiasse, Hollandisse ja Prantsusmaale. ACEA andmed näitavad, et elektriautode müük ELis kasvas novembris 44,1% võrreldes sama kuuga 2024. aastal. Elektriautode kasvav populaarsus tõi kaasa järsu languse sisepõlemismootoriga autode müügis, langus kogu ELis oli 18,6%.

Oled Sa elektriauto fänn või sellele täielikult vastu, statistikast joonistub välja üsna selge muster. Elektriautode registreerimine on Euroopa autojuhtide seas kasvusirgel – olgugi, et algne plahvatuslik kasv on nüüdseks muutunud tagasihoidlikumaks, stabiilseks tõusuks.

Elektriautod Eestis

Aastatel 2023–2024 jõustunud elektriautode otsetoetus hõlmas lisaks uutele sõidukitele ka kasutatud elektriautode ostu. Uue elektriauto soetamisel sai Keskkonnainvesteeringute Keskuselt toetust kuni 4000 eurot. Kasutatud elektriauto puhul oli toetus kuni 25% ostuhinnast (maksimaalselt 4000 eurot). Toetusmeetmete mõju oli selgelt näha müüginumbrites: elektriautode müük kasvas jõudsalt nii 2023. aastal kui ka 2024. aasta esimesel poolel. On selge, et nõudlust leidub Eesti turul küll.

2025. aastal vaatas meile vastu aga hoopis erinev pilt. 2025. aastal müüdi Eestis 876 elektriautot, samas kui 2024. aastal ulatus müük 1325 sõidukini ja 2023. aastal 1450-ni. Võrreldes 2024. aastaga tähendab see 34% langust elektriautode müügis. Selle languse võib omistada üksnes automaksu jõustumisele. Automaksu üheks eesmärgiks oli suunata tarbijaid keskkonnasäästlikumate valikute, eelkõige elektriautode poole. Praktikas tõi maks aasta lõpus kaasa hoopis autoostu buumi, mille keskmes olid sisepõlemismootoriga sõidukid. Eriti kiiresti kasvas odavamate bensiini- ja diiselautode müük, kuna nende puhul oleks automaksuga kaasnenud suurem lisakulu.

Selge on see, et automaks on avaldanud elektriautode müügile negatiivset mõju. Olgugi et Euroopas tervikuna liigutakse elektri-ajastu suunas, liigub Eesti hetkel vastupidises suunas – elektriautode populaarsus on vähenemas.

Väljavaated 2026. aastaks

Euroopa liigub 2026. aastasse olukorras, kus elektriautod ei ole enam nišitoode. 2025. aasta lõpuks moodustavad täiselektrilised autod juba ligi viiendiku uutest autoostudest Euroopas, Ühendkuningriigis ja EFTA riikides. Sisepõlemismootoriga autode osakaal väheneb järk-järgult. Edaspidi ei ole oodata enam väga kiiret hüppelist kasvu, nagu seda nägime algusaastatel. Pigem liigub turg stabiilses tempos edasi. Näiteks Saksamaa plaanib 2026. aastal uut toetusskeemi, mis aitab hoida elektriautode müügi ühtlasena ka siis, kui varasemad toetused lõppevad. Rahvusvaheliste prognooside järgi moodustavad elektrilised autod 2030. aastaks üle poole uutest sõiduautodest Euroopas. See kasv ei tule ühe suure hüppega, vaid samm-sammult. Täiselektrilised autod kasvavad koos hübriidide ja pistikhübriididega ning suurt rolli mängivad ka linnade reeglid, ettevõtete keskkonna-alased eesmärgid ja autoparkide uuendamine.

Miks jätkavad elektriautod suure tõenäosusega kasvu ka 2026. aastal?

Aastaks 2026 on elektriautode kasutamine Euroopas muutunud palju praktilisemaks kui varem. Autojuhtide jaoks on üha olulisem, et laadimine oleks lihtne ja murevaba – kodus, teel olles ja avalikes laadimiskohtades. Avalik laadimisvõrk on viimastel aastatel kiiresti kasvanud ning töötava laadija leidmine on oluliselt lihtsam kui veel mõni aasta tagasi. Euroopa Liidus on nüüdseks üle miljoni laadimispunkti ning ka EL-i välistes riikides, nagu Norra ja Šveits, on laadimisvõrgud väga hästi arenenud.

Samal ajal on turule tulnud rohkem väiksemaid ja soodsama hinnaga elektriautosid. Need on tänaseks märksa parema kvaliteediga ja kättesaadavamad kui viis aastat tagasi, kuigi hinnas ei konkureeri nad veel täielikult sisepõlmismootoriga. Mitmes riigis on endiselt olemas riiklikud toetused, mis aitavad elektriauto ostuhinda langetada. Lisaks pakuvad ka autotootjad ise soodustusi mudelitele, mis ei kvalifitseeru riiklike toetuste alla.

Elektriautode arengut toetavad ka odavamaks muutuvad akud, tihedam konkurents ning uued tootjad. Sõiduulatus on kasvanud ja laadimine muutunud kiiremaks, mis on aidanud vähendada paljude autojuhtide kartust, et autoga ei jõua piisavalt kaugele.

Üleüldiselt on 2026. aastal elektriautod Euroopas paljude jaoks juba tavapärane valik. Ei ole oodata uut „elektriautode buumi“, vaid rahulikku ja läbimõeldud kasvu, kus elektriautod muutuvad üha rohkem igapäevaseks osaks liikluses. Selle arengu taga ei ole üks suur tehnoloogiline läbimurre, vaid mitme teguri koosmõju – paremad autod, targem tarkvara ja kasutajate tegelikud vajadused.