Autor: Lisete Sarapuu

Euroopa Liidus registreeritud uute elektriautode arv on viimase kümnendi jooksul märkimisväärselt kasvanud, eriti aastatel 2019-2023. Aasta 2024 tõi endaga kaasa aga kerge languse. Seetõttu on juba mõnda aega meedias levinud sõnum, et elektriautode müük ja nendega seonduv elevus on aeglustumas või hakkab sootuks kaduma. Isegi mitmed autotootjad on neile väidetele reageerinud ja oma tootmisplaane vähendanud. Mida näitab aga statistika ja mida tähendab see elektriautode turu jaoks 2026. aastal?

Elektriautod Euroopas

Rho Motioni uue aruande kohaselt müüdi 2025. aastal maailmas 20,7 miljonit elektriautot – see on 3,6 miljonit elektriautot rohkem kui sellest eelmisel aastal, mis on jällegi suurem kui 3,2 miljoni ühiku suurune kasv 2023. aastal. Euroopa Autotootjate Assotsiatsioon (ACEA) teatas, et täiselektrilised sõidukid moodustasid jaanuarist novembrini 16,9% kõigist uute sõidukite ostudest ELis, mis on tõus võrreldes 13,4%-ga samal perioodil 2024. aastal. See on 1,66 miljonit uut elektriautot, mis on koondunud peamiselt Saksamaale, Belgiasse, Hollandisse ja Prantsusmaale. ACEA andmed näitavad lisaks, et elektriautode müük ELis kasvas 2025. aasta novembris 44,1% võrreldes sama kuuga 2024. aastal. Elektriautode kasvav populaarsus tõi kaasa järsu languse sisepõlemismootoriga autode müügis, langus kogu ELis oli 18,6%.

Oled Sa elektriauto fänn või sellele täielikult vastu, statistikast joonistub välja üsna selge muster. Elektriautode registreerimine on Euroopa autojuhtide seas kasvusirgel – olgugi, et algne plahvatuslik kasv on nüüdseks muutunud tagasihoidlikumaks, stabiilseks tõusuks.

Elektriautod Eestis

Aastatel 2023–2024 jõustunud elektriautode otsetoetus hõlmas lisaks uutele sõidukitele ka kasutatud elektriautode ostu. Uue elektriauto soetamisel sai Keskkonnainvesteeringute Keskuselt toetust kuni 4000 eurot. Kasutatud elektriauto puhul oli toetus kuni 25% ostuhinnast (maksimaalselt 4000 eurot). Toetusmeetmete mõju oli selgelt näha müüginumbrites: elektriautode müük kasvas jõudsalt nii 2023. aastal kui ka 2024. aasta esimesel poolel. On selge, et nõudlust leidub Eesti turul küll.

2025. aastal vaatas meile vastu aga hoopis erinev pilt. Transpordiameti andmete kohaselt registreeriti 2025. aastal Eestis 872 uut täiselektrilist (v.a hübriidid) autot (M1, M1G kategooria). 2024. aastal ulatus see number 1323 sõidukini ning 2023. aastal 1448 sõidukini. Võrreldes 2024. aastaga tähendab see 34% langust elektriautode müügis. Selle languse võib omistada üksnes automaksu jõustumisele. Automaksu üheks eesmärgiks oli suunata tarbijaid keskkonnasäästlikumate valikute, eelkõige elektriautode poole. Praktikas tõi maks aasta lõpus kaasa hoopis autoostu buumi, mille keskmes olid sisepõlemismootoriga sõidukid.

Uute elektriautode registratsioonid riikide järgi (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2024). Protsentuaalne vs numbriline.

Selge on see, et automaks on avaldanud elektriautode müügile negatiivset mõju. Olgugi, et Euroopas tervikuna liigutakse elektri-ajastu suunas, liigub Eesti hetkel vastupidises suunas – oleme ainus turg Euroopas, kus elektriautode müügilangust selgelt näha oli. Samas püsib lootus, et 2026. aastal hakkab ka Eesti autoturg taaskord vaikselt kosuma.

Väljavaated 2026. aastaks

Euroopa liigub 2026. aastasse olukorras, kus elektriautod ei ole enam nišitoode. 2025. aasta lõpuks moodustavad täiselektrilised autod juba ligi viiendiku uutest autoostudest Euroopas, Ühendkuningriigis ja EFTA riikides. Sisepõlemismootoriga autode osakaal väheneb järk-järgult. Edaspidi ei ole oodata enam väga kiiret hüppelist kasvu, nagu seda nägime algusaastatel, pigem liigub turg stabiilses tempos edasi. Näiteks Saksamaa plaanib 2026. aastal uut toetusskeemi, mis aitab hoida elektriautode müügi ühtlasena ka siis, kui varasemad toetused lõppevad. Rahvusvaheliste prognooside järgi moodustavad elektrilised autod 2030. aastaks üle poole uutest sõiduautodest Euroopas. See kasv ei tule ühe suure hüppega, vaid samm-sammult. Täiselektrilised autod kasvavad koos hübriidide ja pistikhübriididega ning suurt rolli mängivad ka linnade reeglid, ettevõtete keskkonna-alased eesmärgid ja autoparkide uuendamine.

Miks jätkavad elektriautod suure tõenäosusega kasvu ka 2026. aastal?

Aastaks 2026 on elektriautode kasutamine Euroopas muutunud palju praktilisemaks kui varem. Autojuhtide jaoks on üha olulisem, et laadimine oleks lihtne ja murevaba – kodus, teel olles ja avalikes laadimiskohtades. Avalik laadimisvõrk on viimastel aastatel kiiresti kasvanud ning töötava laadija leidmine on oluliselt lihtsam kui veel mõni aasta tagasi. Euroopa Liidus on nüüdseks üle miljoni laadimispunkti ning ka EL-i välistes riikides, nagu Norra ja Šveits, on laadimisvõrgud väga hästi arenenud.

Samal ajal on turule tulnud rohkem väiksemaid ja soodsama hinnaga elektriautosid. Need on tänaseks märksa parema kvaliteediga ja kättesaadavamad kui viis aastat tagasi, kuigi hinnas ei konkureeri nad veel täielikult sisepõlmismootoriga. Mitmes riigis on endiselt olemas riiklikud toetused, mis aitavad elektriauto ostuhinda langetada. Lisaks pakuvad ka autotootjad ise soodustusi mudelitele, mis ei kvalifitseeru riiklike toetuste alla.

Elektriautode arengut toetavad ka odavamaks muutuvad akud, tihedam konkurents ning uued tootjad. Sõiduulatus on kasvanud ja laadimine muutunud kiiremaks, mis on aidanud vähendada paljude autojuhtide kartust, et autoga ei jõua piisavalt kaugele.

Üleüldiselt on 2026. aastal elektriautod Euroopas paljude jaoks juba tavapärane valik. Ei ole oodata uut „elektriautode buumi“, vaid rahulikku ja läbimõeldud kasvu, kus elektriautod muutuvad üha rohkem igapäevaseks osaks liikluses. Selle arengu taga ei ole üks suur tehnoloogiline läbimurre, vaid mitme teguri koosmõju – paremad autod, targem tarkvara ja kasutajate tegelikud vajadused.

Miks peaksin talvel autot pesema?

Igale autojuhile on selge, et talvel vajab auto rohkem tähelepanu, kui ühelgi muul aastaajal.  Väljas ootavad autojuhti krõbedad miinuskraadid, lörts, pori ja teesoolad. Siiski tundub mõttetu auto pesemiseks suurt vaeva näha,  sest homme sajab ju jälle lund – auto saab järgmise sõiduga jälle täpselt sama poriseks. Sellise mõtteviisi tulemuseks on aga suure tõenäosusega olukord, kus kevadel avastatakse, et sügisel korras tundunud sõiduki värvikiht on kahjustunud ja rattakoopad on täielikult roostes… Reaalsuses on korralik ja järjepidev autopesu kõige esmasem tegevus, mida oma auto kaitseks teha saad. Talvise autopesu eesmärk ei ole see, et auto pidevalt laitmatult puhas välja näeks, vaid sõiduki värvikihi ja kere kaitsmine kahjustuste ning korrosiooni eest.

Eestis kasutatakse teedel libeduse tõrjeks peamiselt soolasid, mis paratamatult iga sõiduga autole kinnituvad. Soolad segunevad pori ja niiskusega – moodustades ühe ebameeldiva mustusekihi. See mustusekiht kinnitub kergesti nii auto kerele, rattakoobastesse kui ka sõiduki põhjale. Selline soolane mustus toimib otseselt rooste tekke katalüsaatorina, kiirendades metalli oksüdeerumist ja korrosiooni mitmekordselt. Kui auto jääb pikemaks ajaks pesemata, püsib soola ja pori kiht kerepindadel ning eriti põhja all niiskena. See tähendab, et korrosiooniprotsess jätkub ka siis, kui sõiduk seisab garaažis või parklas. Aja möödudes jõuab mustusekiht suurt jama tekitada mitmes kriitilises piirkonnas, kus rooste tekib kõige kiiremini.

Regulaarne autopesu aitab selle söövitava kihi eemaldada enne, kui see jõuab tekitada püsivaid kahjustusi.

Kui tihti autot pesta?

Soovitame autot pesta umbes 2 korda kuus – vähemalt 1 kord iga kahe nädala tagant, ideaalselt tihedaminigi. Eriti kasulik on iga 2-3 kuu järel ka käsipesulat külastada, seal saavad puhtaks needki kohad, kuhu enamik autojuhte ise ei ulatu. Nii annad oma sõidukile parima pikaajalise kaitse.

Mida silmas pidada?

Sobilik välitemperatuur

Kõige sobivam aeg auto pesemiseks on kui õhutemperatuur on 0°C lähedal või veidi üle selle. Sellistes tingimustes on väiksem oht, et vesi jäätub sõiduki liikuvatesse osadesse. Miinuskraadidega ei ole soovitatav autot pesta kodustes välitingimustes, sest vesi võib külmuda uksevahedesse, lukkudesse, tihenditesse ja peeglitesse, põhjustades nende kinnikiilumist või kahjustusi. Eriti külmade ilmadega, näiteks -20 °C juures, tasub autopesu pigem edasi lükata või eelistada siseruumides asuvat pesulat.

Vahatamine ja pigipesu on olulised ka talvel

Talvine autopesu ei tähenda ainult kerget loputust. Pigipesu ja vahatamine on ka külmal aastaajal väga olulised. Pigipesu aitab eemaldada teepigi, soola ja muu mustuse, mis kinnitub värvipinnale ning võib aja jooksul lakikihti kahjustada. Vahatamine loob autokerele kaitsekihi, mis vähendab mustuse ja soola nakkumist, aitab hoida värvipinda ning muudab järgmised pesud lihtsamaks.

Kuivata autot korralikult

Pärast pesu on oluline auto põhjalikult ära kuivatada. Erilist tähelepanu tuleks pöörata uksevahedele, luukidele, peeglitele, lukkudele ja tihenditele. Nii vähendad oluliselt jäätumise riski ning väldid olukorda, kus uksed või luugid enam ei avane.

Kõik autopesuks vajaliku leiad Automaailma veebipoest.

Või külasta Automaailma autopesulat, kus teeme ebameeldiva töö ära meie!

Kui otsid linnamaasturit, mis on päriselt võimekas, mahukas ja mugavustest tulvil, siis Citroen C5 Aircross on Sinu valik!

Citroen C5 Aircross on ruumikas ja praktiline linnamaastur, mille 580-liitrine pagasiruum ja kolm eraldi reguleeritavat tagaistet teevad salongi paindlikuks mistahes olukorras. Advanced Comfort istmed ja Progressive Hydraulic Cushions® vedrustus tagavad pehme ja mugava sõidu ka kehvematel teedel, ilma liigse jäikuse ja raputamiseta.

Tehnoloogia on lihtne ja loogiline: digitaalne näidikupaneel, juhtmevaba Apple CarPlay ja Android Auto, abistavad juhiabisüsteemid ning erinevad varustustasemed, mille seast valida. Uus C5 Aircross on saadaval kahes versioonis: Hybrid 145hj, mis ühendab 136hj bensiinimootori ja 28hj elektrimootori, pakkudes kuni 950 km sõiduulatust ja Plug-in Hybrid 195hj versioon, mis ühendab 150hj bensiinimootori ja 125hj elektrimootori, pakkudes kuni 1100 km sõiduulatust.

Loe mudeli kohta rohkem või telli SIIT.

Tule ja proovi Citroeni uusimat sõidukit omal käel! Registreeri proovisõidule juba täna, täites alloleva kontaktvormi.

Näeme proovisõidul!

Kia PV5 Cargo, margi esimene spetsiaalselt loodud elektriline tarbesõiduk, on teinud ajalugu. See uuenduslik täiselektriline kaubik läbis ühe laadimisega 693,38 kilomeetrit, purustades senised ootused ja püstitades GUINNESSI MAAILMAREKORDI. Tegemist on pikima vahemaaga, mille on ühe laadimisega läbinud kerge elektriline kaubik maksimaalse koormusega.

Rekordkatsel kasutati Kia PV5 Cargo Long Range versiooni, millel on 71,2 kWh aku ja kandevõime 665 kg. Rekord toimus 30. septembril 2025 Saksamaal Frankfurti lähistel avalikel teedel, päris elu liiklustingimustes. Rekordsõidul olid roolis autoajakirjanik George Barrow ja Kia arendustiimi liige Christopher Nigemeier, kes mõlemad tõdesid, et PV5 suutlikkus ületas ootusi. Seda rekordit ei ole lihtne purustada!

Rekord tõestab Kia PV5 praktilisust igapäevaelus

Kuigi Kia on tarbesõidukite segmendis uus nimi, tõestab PV5, et ka uustulnuk võib maastikku täielikult muuta.

PV5 Cargo pakub kuni 4,4 m³ kaubaruumiga praktilisust ja valikus on mitu akuversiooni: 51,5 kWh kuni 71,2 kWh, et iga ettevõte leiaks oma töövajadustele sobiva lahenduse.

Loe mudeli kohta rohkem SIIT!

Kia PV5 Cargo on esimene mudel uuest PBV-seeriast, mille platvorm (E-GMP.S) on loodud spetsiaalselt elektriliste tööautode jaoks. Järgmised versioonid – Passenger, Chassis Cab ja isegi ratastooliga ligipääsetav mudel – on juba arenduses. Kia PV5 Cargo ühendab elektrilise jõu, töökindluse ja innovatsiooni, pakkudes reaalselt kasutatavat lahendust ettevõtetele ja professionaalidele, kes soovivad vähendada kulusid ja heitmeid, tegemata kompromisse jõudluses.